Nyelvtudományi Közlemények 73. kötet (1971)
Tanulmányok - Bereczki Gábor: Cseremisz szövegmutatványok (cirill) 25
28 BERECZKI GÁBOR me'skä wot, dnde' ëd'Zd toddn saya'l'd. kolyo'z- rowo'ta ëwk§ ay§lmä'mnän. wä'tdwlä bon sowetäje'nnä : —dawa'jte, wä'tdwlä, ja'ltas wäte'mdt, ëdryd'ëkd poyaë kecdm ja'bdnaf * briyadi'r mdlä-nnä wi%odno'j§m pus rusa'rnan. ke% nnä ëdryd'ëkd amalemge pö'Cdz poyaë. pö'Cdz poyaë kennä, jê'têm amale'nnä, kdudlennä, dnde' sowetäje'nnä, kërd'ëëm näle'nnä, ä'rndm nälennä bä ke'nnä poyas. te'we, pö'CdZdm mo'nna, poyas tdrjgälennä. tewe, ta'ma ëd'ryd lo'syê tdstdrä'k, ta'ma cd'dar-cwbdr sa'kten kodtêë. ter\ge ëa'kten kodtdë ta, jadtas wäte-mlän ma'nam: — kü tdstä'kenzd ter\gelä'kenzd mam d'etä? mä-mnüm lü'bdkten koltänezd? jadtas wä'tem mameë: — oj, Zoja, ci'lä tistä'kenok dddt. nawerna iktä'ma mä'mnäm lü'bdktä. md'úd tdekdrä'k kejdSdmä't. anga'lam: te'we, me'skä tdstä'ken sadya. me'skä tumaja mä'mnäm lü'bdkten kodtae td wemhm. wäte'mdtlän mdn ma'nam, jadtaë wäte'mdtlän : —oj, ibä' lüt! te'we, meskä toddn mä'mnäm lü'bdktäe. mä dawa'jtï sa'slaë tdr\gäddnnä! sasle-nnä dotowo' tdetä'ken, mämnä-n gdCdn wa'ra me'skä kara"r\gdn. kara"r\gdn da tdekdrä'k kejen. ece' tdetä'ken tar\ga'tan peë cubêrye ëa'kta. ece ta'rwa tar\ga'tam, ëil'këdm tdetä'ken. wa'ra jadtaë wäte'mdt ton ma-nna: — o%, dnde' ja'ra, tdekdrä'k kejdë i-zië. no, dnde ana- lût! ti'bd wet, je-sli mä'mnäm tokëra'k todeë tê'kê, mä'mnäm kd'ëkeë, ti'bd meskä. wa'ra td'bd tak i mämnä'n gdcdn ëdddn. ti'bd nä'mnäm úimad dëd'ë dëtd. wa'ra tdrjgäddnnä poyaë. ece' tdskdrä'ken poyen ke'nnä, mdnddrkdrä'k. tewe, tdetdrä'k öpä'f td meskä'ok nä'mnäm lü'bdktä. tenge dotowo' lapa-zëm kd'skeë. lapa'ïêm kê'skeë tä, cubêrye' jere'wamtarwa'tdë. jere'wätarw§mü'r]gdzd: — oj, wä'tdwlä, ma'nam, dawa'j, ti we'hm kara'ngêna! kara'rjgSna, a to tö'kdnä todeë tê'kê, mä'mnäm, cilä'näm tiëa'k kê'skeë. wet meskä' ydcdn lü'tmdlä. td'bd ebemmwläm k'êskêna't pi'ëta. td'bdn wet so'Wdsêzd nimayanad wke ti mä'skän. kê'skeë, i td'údm zemla'ëkd wren pi'ëta, zemlä ndmä'kd. i wa'ra kdcädät, i'ktät niyênama't a'k moep. wa'ra ti meskä' ydcdn kara"r\gênna. kara'Tjgênnat, wa'ra todënna mu'r\geë a'maë to'kd. a-maë to'kê todênna sdryd'ëtd, kê'ëtd jê'bêm amale'nnä. wa'ra wä'tdwlä bon sowetäje'nnä: na, dnde jadtas wäte'mdt k&wekdrä'k kenä poyaë ti meskä' ydcdn ? nd'nd ma-nêt: — ajba'ti, te'we, tiwekdrä'k kenä. mo'zet, ti'ëkd tö'kdnä a'k toi. wa'ra kennä wes wä're poyaë, pakdrwk. tewe, ti'bd ece todeë ti'ëkd tö'kdnä mä'mnäm lü'bdktäe. wa'ra mä tibdn ydcd sowsem lä'ktdnnä bä, ko'rnê mêc aekebennä. to'ëtê ma'rê jal ko'rnêm mo'nna ba, i tö'kdnä aekebennä. wot, kdcelä'ken mä'mnäm me-skä lü'bdkten. tuma'jen ana' §l§n niydnamad lü'bäe ti meskä' ydcdn, a lü'bäe priëlo's. td'bd lü'bdktä i kêskênad ed'ndä, wot, toper md'údn eidä. A medve íme, megjött most már az ősz. Kolhozmunkánk nincs sok. Az asszonyokkal tanácskozunk: — Gyerünk asszonyok, asszonytársak, kérjünk [szabad] napot az erdőbe [bogyót] szedni menni ! A brigádvezető nekünk vasárnap szabad napot adott. Elmentünk az erdőbe két napra (tkp. alvással) vörösáfonyát szedni. Elmentünk vörösáfonyát szedni, éjjel aludtunk, felkeltünk, aztán tanácskoztunk, fogtuk a háncsputtonyt, fogtuk a háncskosarat és elindultunk [bogyót] szedni. Lám, találtunk vörösáfonyát és elkezdtük szedni. Lám, a fák (tkp. erdő) között odább valami, valami cêbêr-cubêr hallatszott. így hallatszott,
